• OMX Baltic0,45%261,8
  • OMX Riga0,1%881,81
  • OMX Tallinn0,16%1 683,99
  • OMX Vilnius0,6%1 012,12
  • S&P 5000,4%5 745,37
  • DOW 300,62%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,00%8 284,91
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,14
  • OMX Baltic0,45%261,8
  • OMX Riga0,1%881,81
  • OMX Tallinn0,16%1 683,99
  • OMX Vilnius0,6%1 012,12
  • S&P 5000,4%5 745,37
  • DOW 300,62%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,00%8 284,91
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,14
  • 12.02.15, 09:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Olulisemad muudatused äriseadustes

Eile võttis riigikogu vastu Arengufondi eestvedamisel väljatöötatud äriseadustiku muudatused. Advokaadibüroo Borenius partneri Kristel Raidla-Taluri sõnul annavad uued seadusemuudatused ettevõtjatele põhjust rõõmustamiseks.
Boreniuse partner Kristel Raidla-Talur.
  • Boreniuse partner Kristel Raidla-Talur. Foto: Andres Haabu
"Seaduse muudatused teevad Eesti ärikeskkonna välisinvestoritele arusaadavamaks ja hõlbustavad seeläbi raha kaasamist kohalikesse ettevõtetesse," selgitas Raidla-Talur. Ta osales Arengufondis moodustatud töögrupis, mis valis välja kõige kriitilisemad muutmist vajavad teemad.
Valdav osa Eestis tegutsevatest iduettevõtetest on asutatud osaühingu vormis. "Alustavale ettevõtjale on osaühing aktsiaseltsiga võrreldes lihtsam ja odavam – miinimumkapitali nõue on madalam, kogu kapitali ei pea kohe sisse maksma, nõukogu ei ole vaja moodustada, audiitorkontroll ei ole kohustuslik. Lihtne ja odav ei olnud senini aga piisavalt paindlik ja mugav," sõnas Raidla-Talur.
Äriseadustiku regulatsioonid olid tema hinnangul kohati ebamõistlikult jäigad ja seda just osaühingu osas. "Aktsiaseltsil kui keerulisemal ja kallimal vormil paljusid kõnealuseid puudusi ei olnud. Enamiku täna vastu võetud seadusemuudatuste sisuks ongi see, et osaühing saaks kasutada regulatsioone, mis seni olid ette nähtud vaid aktsiaseltsidele," märkis ta.
Raidla-Taluri sõnul on äriseadustikul kindlasti veel arenguruumi, kuni seda võiks pidada tõeliselt atraktiivse ettevõtluskeskkonna nurgakiviks. "Loodetavasti toimub see areng justiitsministeeriumi eelmisel aastal algatatud täiesti uue äriseadustiku väljatöötamise käigus," tõdes ta. "Seni on kahtlemata põhjust tervitada täna vastu võetud uusi regulatsioone, mis võiks meelitada ka teistest jurisdiktsioonidest pärit ettevõtjaid ja investoreid just Eestis oma äri looma ja kasvatama."
Mis siis muutus ja miks need värsked muudatused olulised on?
- Vahetusvõlakirjade väljaandmise võimaldamine. Annab endisest mugavama võimaluse kaasata kapitali konverteeritavate laenude vormis.
- Muul eesmärgil osakapitali tingimusliku suurendamise võimaldamine. Annab efektiivsema võimaluse juhtkonna, töötajate ja teiste võtmeisikute motiveerimiseks optsioonide kaudu.
- Juhatusele või nõukogule kapitali suurendamise õiguse andmine. Võimaldab juhtkonnal leitud investoritelt kiiresti raha kaasata.
- Osade märkimise regulatsiooni kehtestamine osakapitali suurendamisel. Võimaldab kapitali suurendamise protsessi paindlikumalt läbi viia olukorras, kus ei ole ette teada, millised investorid ja kui suures ulatuses investeerivad.
- Oma osade omandamist reguleerivate piirangute leevendamine. Soodustab rahvusvahelises praktikas levinud nn reverse vesting skeemide kasutamist asutajate jätkuva panuse tagamiseks.
- Osaniku ja osaga seotud eriõiguste võimaldamine. Annab võimaluse lasta välja investorite ootustele vastavaid eri liiki osasid (sh preference shares) ja kindlustada investoritele tavapärased eriõigused (sh liquidation preference).
- Nõukogu koosoleku pidamist ja otsuste vastuvõtmist reguleerivate nõuete lihtsustamine. Lubab korraldada nõukogu koosolekuid konverentskõne vormis Skype'i või muu sidevahendiga.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:37
Eestlased ei ole altid oma raha pealt intressi teenima
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele